Hannibali rahvas
Edgar V. Saks
252lk
Iga inimene hindab ja väärtustab oma kodumaad.
Kuid, mis saab hetkel kui võõrad jõud tahavad seda
valitseda ning alustavad rüüstamist.
Talupoegadel, kelles süttib vihatuli, ei jää muud üle kui
haarata relvad ja astuda sõtta oma isamaa nimel.
Nii tegi ka Edgar V. Saksi "Hannibali rahvas" teose peategelane
Ivo Schenkenberg, kes võitles kodumaa pärast
Liivi sõja ajal, mis toimus aastatel 1558-1583.
Ivo oli Tallinna müntmeistri poeg, kes kogus kokku kõige
julgemad mehed ning sõdis, kartmata iseenda surma, sest tähtis
oli vabastada Liivimaa venelaste ja tatarlaste vägedest.
Ivo oli kuulus ja kardetud talupoeg. Iga tema retk vaenlaste maale
tõi kaasa vange ja väärtuslikke esemeid.
Tema kõige truum kaaslane oli vend Christoph.
Tallinn oli ümbritsetud müüridega, mida valvasid nii Rootsi väed kui
ka Ivo lipkond, keda nimetati Hannibali rahvaks.
Rahulikumaid päevi nägi linn siis kui venelased ja tatarlased said lüüa või
pidid taganema oma heaolu nimel.
Paljud külad ja väiksemad linnad, mida ei suudetud kaitsta langesid venelaste ohvriks.
Elanikke tapeti ja viidi vangideks kodumaale.
Noored neitsid langesid ka mõisameeste ohvriteks, üksikutel õnnestus põgeneda Tallinnasse,
võttes kaasa mälestused oma lähedaste surmast.
Talvel oli sõdida kergem, sest vaenlastel oli raskem rünnata linna ning toiduvarud olid otsa saamas.
Kasulikud olid lumetormid hetkedel, mil Ivol tuli suuskadel põgeneda
vangistusest ja lumi mattis ta jäljed.
Võõrväed ei olnud ainsad, kes viisid inimeste elusid.
Ühel ööl tuli linna kutsumata külaline, keda varjas pimedus ning ei võtnud ükski relv.
See oli katk. Ei osutunud imeks, et must surm ligi hiilis.
Mets oli täis sõjaohvreid, kellelt loomadega toodud kirbud levitasid haigust inimestele.
Kahjuks lõppes Ivo elutee varakult. Ta oleks saavutanud veel suuri võite enda eluteel.
Kuid üks vale samm võitluses ja tema üksust piiras arvult suurem vene sõjavägi.
Ivo viidi koos kolmekümne kaaslasega Pihkvasse, kus nad hukati.
Ivan Hirmus oli rõõmus nähes inimest, kes oli tapnud nii paljusid tema sõdureid.
Sellegipoolest austati Ivot nii palju, et ta suri läbi mõõga, kuid ülejäänud poodi üles.
Kommentaarid
Postita kommentaar