James Dashner
2015
Lugu algab sellega, kui 16-aastane Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Aga ta pole üksi. Kui lifti uksed avanevad, leiab Thomas end suurel kiviseintega ümbritsetud väljakul teiste poisse seas. Just nagu Thomas, ei mäleta ka välujad (nii nad ennast kutsuvad), miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed. Ja igal ööl need sulguvad. Keegi ei taha pärast pimeduse tulekut labürinti lõksu jääda.
Labürindijooksja sari on üks mu lemmikutest ning minu arvates on esimene ja viimane osa selles kõige paremad. Olin enne lugema hakkamist filmi küll näinud, kuid raamatu sisu erineb täiesti filmist ja annab hoopis teise kogemuse. Mulle meeldis selle raamatu puhul, et autor ei jätnud kunagi aega mõtlemiseks, mis võib järgmisena juhtuda vaid üllatas alati. Samuti olid tegelaste iseloomud ning taust väga selgelt välja kirjutatud, millepärast oli hea neile kaasa elada.
Kommentaarid
Postita kommentaar